Teadusajakirjanduse sõber on Irja Lutsar
Eesti teadusajakirjanike seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhinna Ökul sai tänavu Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar. Teadusajakirjanike kolleegiauhinna Ökuli muna sai aga ERR Novaatori toimetaja Jaan-Juhan Oidermaa.
Irja Lutsar on teadusajakirjanikele juba pikka aega teada koostöövalmi asjatundjana, kes selgitab meelsasti keerukaid teemasid, olgu selleks antibiootikumiresistentsus, HIV või Zika viirus. Veel huvitab Lutsarit teaduse roll ühiskonnas laiemalt, ta käsitleb tihti teadusrahastuse ja -korralduse probleeme ning seisab selle eest, et Eesti oleks teaduspõhine riik.
Koroonaviiruspuhangu algusest saati on Lutsar võtnud südameasjaks jagada avalikkusega uusimat teavet sellest haigusest, suheldes ajakirjanikega ja kirjutades uudiskokkuvõtteid sotsiaalmeedias. Teadusnõukoja juhina on ta olnud kogu ühiskonna terava pilgu all, kuid pole heitunud ei paratamatust kriitikast ega lõppematuna näivatest intervjuusoovidest.
Auhinnakuju – keraamik Piret Kändleri loodud Ökuli – andis teadusajakirjanike selts Lutsarile üle, 13. novembril kell 16 Tartus teaduskommunikatsiooni konverentsil „Koroona õppetunnid teaduskommunikatsioonile“, mille korraldas Eesti teadusagentuur.
Ühtlasi on tänavune Ökul pühendatud kõikidele arstidele ja teadlastele, kes on teinud selgitustööd koroonaviiruse kohta ning aidanud võidelda libauudiste ja müütidega.
Samuti andis selts tänavu välja tubli tegija auhinna Ökuli muna. Sellega tunnustasid teadusajakirjanikud oma kolleegi Jaan-Juhan Oidermaad, kes teeb suurepärast tööd ERR Novaatoris.
Oidermaa töös paistab silma usinus tuua eesti lugejani maailma teadlaste mõtted ja tööd samas sammus maailmatasemel teadusajakirjadega. Tema oskus illustreerida artikleid tabavate graafikutega aitab tänuväärselt pikemalt püüda lugeja tähelepanu kireval ja killustunud meediamaastikul.
Lutsarile ja Oidermaale otsustas auhinnad anda žürii koosseisus Greete Lehepuu, Virgo Siil, Piret Pappel ja Priit Ennet.
Eesti teadusajakirjanike seltsilt on Ökuli auhinna varem saanud seismoloog ja vulkanoloog Heidi Soosalu (2011), füüsik Mart Noorma (2012), merelainete uurija Tarmo Soomere (2013), klimatoloog Ain Kallis (2014), füüsik Jaak Kikas (2015), rakubioloog Toivo Maimets (2016), biorobootik Maarja Kruusmaa (2017), taimeökoloog Aveliina Helm (2018) ja astrofüüsik Laurits Leedjärv (2019).
Koroonaviiruspuhangu algusest saati on Lutsar võtnud südameasjaks jagada avalikkusega uusimat teavet sellest haigusest, suheldes ajakirjanikega ja kirjutades uudiskokkuvõtteid sotsiaalmeedias. Teadusnõukoja juhina on ta olnud kogu ühiskonna terava pilgu all, kuid pole heitunud ei paratamatust kriitikast ega lõppematuna näivatest intervjuusoovidest.
Auhinnakuju – keraamik Piret Kändleri loodud Ökuli – andis teadusajakirjanike selts Lutsarile üle, 13. novembril kell 16 Tartus teaduskommunikatsiooni konverentsil „Koroona õppetunnid teaduskommunikatsioonile“, mille korraldas Eesti teadusagentuur.
Ühtlasi on tänavune Ökul pühendatud kõikidele arstidele ja teadlastele, kes on teinud selgitustööd koroonaviiruse kohta ning aidanud võidelda libauudiste ja müütidega.
Samuti andis selts tänavu välja tubli tegija auhinna Ökuli muna. Sellega tunnustasid teadusajakirjanikud oma kolleegi Jaan-Juhan Oidermaad, kes teeb suurepärast tööd ERR Novaatoris.
Oidermaa töös paistab silma usinus tuua eesti lugejani maailma teadlaste mõtted ja tööd samas sammus maailmatasemel teadusajakirjadega. Tema oskus illustreerida artikleid tabavate graafikutega aitab tänuväärselt pikemalt püüda lugeja tähelepanu kireval ja killustunud meediamaastikul.
Lutsarile ja Oidermaale otsustas auhinnad anda žürii koosseisus Greete Lehepuu, Virgo Siil, Piret Pappel ja Priit Ennet.
Eesti teadusajakirjanike seltsilt on Ökuli auhinna varem saanud seismoloog ja vulkanoloog Heidi Soosalu (2011), füüsik Mart Noorma (2012), merelainete uurija Tarmo Soomere (2013), klimatoloog Ain Kallis (2014), füüsik Jaak Kikas (2015), rakubioloog Toivo Maimets (2016), biorobootik Maarja Kruusmaa (2017), taimeökoloog Aveliina Helm (2018) ja astrofüüsik Laurits Leedjärv (2019).