Uni on bioloogiline vajadus, mitte luksus — seda kinnitavad aastakümnete teadusuuringud. Ometi magab kolmandik täiskasvanutest regulaarselt alla soovitatud 7-9 tunni. Mida teadus ütleb une kohta ja miks peaksime seda tõsisemalt võtma?
Mis toimub une ajal?
Uni koosneb tsüklitest — kergem uni, sügav uni ja REM-uni (unenägude faas). Sügavas unes toimub keha taastumine — lihased paranevad, immuunsüsteem tugevneb ja kasvuhormoon eritub. REM-unis töötleb aju päeva jooksul saadud infot, kinnistab mälestusi ja loob seoseid.
Unepuuduse tagajärjed
Krooniline unepuudus on seotud südamehaiguste, diabeedi, ülekaalulisuse, depressiooni ja kognitiivse languse suurenenud riskiga. Juba üks ööpäev ilma uneta halvendab reaktsioonikiirust samal tasemel kui alkoholijoobes juhtimine. Pikaajaliselt on unepuudus sama ohtlik kui suitsetamine.
Praktilised nõuanded
- Magamisaeg — mine magama ja ärka igal päeval samal ajal, ka nädalavahetustel
- Tuba — jahe (18-20°C), pime ja vaikne. Investeeri pimendavatesse kardinatesse
- Ekraanid — lõpeta ekraanide kasutamine 30-60 minutit enne magamaminekut
- Kofeiin — viimane kohv hiljemalt 6 tundi enne magamaminekut
